Mesilase nägemismälu

 Mesilane suudab lühikese aja jooksul fikseerida väga suure arvu väliskeskkonna muutusi. Selleks, et tekiks nägemismälu, piisab sellest, kui mesilane näeb mõnda objekti kõigest 0,00033 sekundit. Inimene kulub selleks 0,04 sekundit.

Mesilase arenguperioodide kestus

 

Kui hästi hoolitsevad mesilased vaklade eest?

 Lahtise haude perioodil külastatakse ühte vakla 10 000 korda. Vaglastaadiumi viimasel päeval on amm-mesilane vagla juures kokku 4 tundi ja 45 minutit. 

Kui palju muneb ööpäevas emamesilane?

 Väärtuslik ema muneb ööpäevas kuni 2000–2500 muna ja mesilaste arv ulatub peres 70 000–80 000-ni.

Kui kõrgel toimub paarumislend?

 Mesilasema paarub lesega õhus lennul 10–30 meetri kõrgusel, hooaja lõpupoole isegi kuni 50 m kõrgusel. Pärast paarumist lesk sureb. https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/T%C3%A4nap%C3%A4eva-Mesindus-2019.pdf

Kuidas emamesilane kontrollib töömesilasi?

 

Ta teeb seda lõhnanäärmete abil. Mesilasema lõhnanäärmete nõredel on töömesilastele üldjoontes kahesugune mõju:

1. töömesilaste ligimeelitamine ja
2. töömesilaste sigimisvõime allasurumine

Kuidas kannab mesilane tarru nektari?

 Nektar koosneb põhiliselt süsivesikutest (suhkrud, tärklised, kiud) ja sisaldab vähesel määral valke ja mineraalaineid. Iminoka kaudu suhu jõudnud toit liigub läbi neelu söögitorru. Meepõis on söögitoru laienenud osa tagakeha alguses. Meepõis on mahuti, kuhu mesilane paigutab korjel olles nektari ja tarus olles vajadusel mee. Meepõie kurrulised seinad võimaldavad mahtu muuta. Meepõie maht on 14–40 mg, selle täituvus sõltub nektari hulgast õites ja saagiallika kaugusest. Meepõie maksimaalne mahutavus on 50–60 mg, kuid mesilased ei täida meepõit tavaliselt sellise kogusega. Mesilasemal ja lesel ei ole meepõis välja arenenud.

Mitu väljalendu teeb lennumesilane päevas?

 Päeva jooksul võib töömesilane teha 8-10 väljalendu. Ühe väljalennu kestus on ca 1 tund, mille järel mesilane viibib tarus ca 15 minutit. Tarumesilased võtavad temalt toodud nektari, vee vastu ning tegelevad sellega ise edasi. 

Kui kiiresti lendab mesilane?

Lennukiirus on kuni 30-48 km/h. https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/T%C3%A4nap%C3%A4eva-Mesindus-2019.pdf

Milline mesilane EI nõela?

 Lesed (isamesilased)  ei nõela, sest neil puudub nõelaaparaat. Leski mesilasperes on paarisaja kuni paarituhande kandis.

Kui kaua saab mesilane töötada lennu(korje)mesilasena?

 Ainult 2 nädalat vanuses 20-35 päeva.
https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/T%C3%A4nap%C3%A4eva-Mesindus-2019.pdf

Tööde jaotus peres

 Esimeste päevade tööks on haudme alt vabanenud kärjekannude puhastamine.

3-4 päeva vanune mesilane hakkab söötma vanemaid, 4-6 päeva vanuseid vaklu mee ja suira seguga.

7-13 päeva vanuselt hakkavad töömesilased söötma nooremaid, 1-3 päeva vanuseid vaklu toitepiimaga ja tegema tarusiseseid puhastustöid.

Töömesilaste vanuseline tööjaotus

Tarusisesed tööd (noored e. tarumesilased)

• Koristaja 1.–4. päev
• Amm 4.–13. päev
• Ehitaja 13.–18. päev
• Valvur 17.–21. päev

Taruvälised tööd (korje- e. lennumesilased), 20.-35. päev

• Nektari kogumine
• Õietolmu kogumine
• Vee tarru toomine
• Taimepungadelt palsami kogumine taruvaigu valmistamiseks

Kui pikk on mesilase eluiga?

 Suveperioodil 30-35 päeva, talveperioodil, kui lennutegevus puudub, kuni 8 kuud.

Emakupp/aseemakupp

 Emakupp (sülemikupp)

Enne, kui mesilased asutavad end sülemlema, peavad nad tarru jäävale perele kasvatama uue ema. Selleks ehitavad töömesilased ema- ehk sülemikupu või mitu kuppu, enamasti kärje servadele või alläärde. Mesilasema muneb viljastatud muna kupualgmesse, milles kasvab 16 päevaga uus ema.

Ema arenguastme järgi liigitatakse kupud

• kuni 9 päeva vanusteks lahtisteks ehk kaanetamata emakuppudeks,
• üle 9 päeva vanusteks kinnisteks ehk kaanetatud emakuppudeks.

Ase-emakupp (hädakupp)

Ase-emakupp ehitatakse ema hukkumise korral tööliskannu kuni

3-päevasele vaglale. Ase-emakupud asuvad enamasti töölishaudme keskel, need on sülemikuppudest väiksemad ja võivad paikneda kobaras

koos. Erinevalt emakuppudest ei kasutada ase-emakuppe nende madalama kvaliteedi tõttu emade kasvatamiseks.

Mesilaspere paljundamine

 Liigitamine paljundamisviisi alusel

• Idupere: mesiniku poolt põhiperest paljundatud pere, vastavalt

paljundamisajale varajane või hiline idupere. Varajased idupered

moodustatakse suve esimesel poolel peamiselt paljunduspereks.

Hiline idupere on eelkõige varuemade säilitamiseks ületalve.

• Võrsik- e. idupere: antud aastal tugevast perest paljundatud erineva

suuruse ja ülesandega pere, milles on igas vanuses hauet.

• Koondidupere: mitme pere baasil moodustatud uus pere, milles ka

haue, mesilased ja kärjed pärinevad mitmest perest.

• Lendpere (nimetatakse ka kunstlikuks sülemiks): enne peakorjet põhiperest paljundatud pere, milles on ülekaalus lennumesilased ja mille ülesanne on kasutada ära rikkalik korje. Aitab mõneti ennetada põhipere sülemlemist. Moodustatakse enne peakorje algust, kui tugevas mesilasperes on tekkinud sülemlemismeeleolu, sest siis on osa lennumesilastest füsil. noored ja võimelised töötama tarumesilastena. Vana ema jäetakse lendperesse. Lendperele antakse 3-4 mitmesuguses vanuses haudmega kärge koos nendel olevate mesilastega. Mesilastele soodsa lennuilmaga tõstetakse põhipere uude kohta ja asemele pannakse uus taru. Lendpere võib teha ka emakupust, kuid sellisel juhul nõrgeneb pere, sest uue ema munema hakkamiseni kulub palju aega. Põhiperesse pannakse asemele kaks tühja raami ja 2 kärjepõhja. Kunstperega kasti hoitakse 2-3 tundi lahti, et lennumesilased saaksid põhiperesse ära lennata. Siis pannakse kärjed ja mesilased uude tarusse, neile pannakse ka juua, sest esimesel kolmel päeval kunstpere välja ei lenda. Lennuava jäetakse alguses 1-2 cm laiuseks, hiljem suurendatakse. Mõne aja pärast on kõik vanad lennumesilased lahkunud ning alles on ainult noored tarumesilased, kes võtavad mesilasema või emakupu hästi omaks. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23956887/kuidas-suurendada-mesilat 

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

Kunstpere

Praktika kohaselt on tugevamad ja produktiivsemad uued pered need, mis moodustatakse hiljemalt 6 nädalat peale peakorje algust, Eestis siis mai algul. Kunstpere saab teha siis, kui peres on 7-8 kärjetäit hauet ja mesilased võtavad enda alla 14-16 kärjeraami.

Kui palju mett kasutab aasta jooksul ära üks mesilaspere?

Kokku vajab mesilaspere aastas ca 100 kg mett. Mida tugevam on pere ja mida paremad korjeolud (ilmastik, korjetaimede olemasolu), seda suurem on meetoodang. Eestis võib ühe mesilaspere keskmiseks saagiks lugeda 25‒30 kg.

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

Taimekaitsetööd

 Võimaluse ja vajaduse korral keera lamavtaru taimekaitsetööde ajaks 180 kraadi mitte kauemaks kui üheks ööpäevaks. https://oilseeds.ee/et/taimekaitsevahendi-kasutaja-ja-mesinike-vahelise-vastastikuse-teavitamise-ja-koostoo-head-tavad

Algas õietolmu korje

Tähelepanu väärib sinine õietolm siseneva mesilase jalgadel.

Lesehaudme eemaldamine

 Lesehauet loetakse varrolesta bioloogiliseks tõrjeks. Väidetavalt on sellise meetodiga võimalik vabaneda kuni 50% lestadest. 

Kolme sektsiooniga leseraami puhul tuleks vaim sektsioon eemaldada iga 7 päeva järel mais ja juunikuus "Mesilaste haigused, parasiidid ja kahjurid". NB! Kontrolli lesta olemasolu! Väljalõigatud lesehaue tuleb ümber sulatada, kompostida või maha matta. Edasilükatud variandiks on eemaldatud kärje sügavkülmutamine ning hilisem sulatamine või põletamine (lk 124).

Vastuoluline on info, kui pikalt ja tihti lesehauet tuleks välja lõigata.  

Lõikamise kordade, intervalli osas on erinev info. "Mesilaspere hooldamine" (lk 46) räägib lõikamisest 2-3 korda suve jooksul ning erinevatel aegadel... . Samuti mainitakse, et lesehauet peaks ka tarusse jääma. Samuti on erinevad seisukohad, kuhu peaks leseraami panema.  "Mesilaspere hooldamine" soovitab esimese laienduse ajal VIIMASE haudmekärje kõrvale. Rootslaste poolt kirjutatud "Mesilaste haigused, parasiidid ja kahjurid", aga soovitab selle panna haudme EELviimaseks raamiks. 

Kui kaugele lendavad mesilased mesipuust mee järele?

 Erinevad allikad väidavad mõnevõrra erinevat kaugust. Üldjuhul jääb see siiski 2 km kaugusele mesitarust. 

Suurem meesaak

Korje ajal tuleb jälgida, et laienemisruumi on piisavalt. Kui tavaliselt piisab laiendamise kontrollist 1 kord nädalas, siis peakorje ajal võib see sagedus olla ka suurem. 

Vahel piiratakse peakorje ajal emamesilase munemisruumi, et mesilased saaksid keskenduda meekorjele. Üks meetod on, et peakorje ajal suletakse ema ühe või kahe kärjega kärjeisolaatorisse. 

Kui palju mett kulub 1 kg vaha tootmiseks?

 Soodsates tingimustes kulub 1 kg vaha tootmiseks kuni 3,5 -3,6 kg mett. 

Allikas: "Mesilaspere hooldamine" Valmar Lutsar/Andres Tamla

Kärgede ehitamine

Minimaalselt peaks perel laskma üles ehitada talvitusel kasutusel olnud raamide arvu, mida kevadel kasutada. 2 raami peaks olema ülesehitatud kärge, et emamesilane võtaks munemist tõsiselt. 

Varakevadel toimub pesa laiendamine ülesehitatud kärgedega, alates vahtra õitsemisest aga juba kärjepõhjadega (ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE).

Kui lõpeb korje, siis lõpetavad mesilased ka kärgede ülesehitamise. Mesilane ehitab kärge 12-18 päeva vanusena. 

Kui on korjes paus ja mesilased ei ehita üles ka kärge, kas siis on ema munemise soodustamiseks mõttekas kasutada ülesehitatud kärge?

Väärt lugemine

 

•  https://www.mesinikeliit.ee/mesinikule/mesilaste-pidamine-asulas/
• https://www.mesinikud.ee/MPvoldikud/abiks_alustavale_mesinikule_2016.pdf
• https://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed
• Õrnad mesilased ja kavalad bakterid https://etv.err.ee/1608393572/teadusest

• https://mesionhea.ee/
• https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23956887/kuidas-suurendada-mesilat
• https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23969001/mesilaste-sulemlemine-kasulik-voi-kahjulik
• https://www.mesinikud.ee/MPvoldikud/mesilasemade_kasvatamine_0.pdf
• mesindusekspert.ee
• http://www.idaharjumesindusklubi.ee/
• https://mesindusprogramm.eu/
• https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/T%C3%A4nap%C3%A4eva-Mesindus-2019.pdf
• Kärjeraamide traatimine https://www.beverlybees.com/beginner-beekeepers-guide/wire-frame-beginner-beekeepers-guide/
• Mesilaste areng https://heikimesilased.weebly.com/mesilased.html 
• Mesilasemade kasvatamise põhivõtted (video)
• Varroositõrje põhivõtted (video)
• Tänapäeva mesindusvõtted
• Emakupu lõikamine ja selle väga litsalt kombel uude tarusse "istutamine"(video)

Mesilaste toitmine

 Rauli mesilas näiteks söödetakse mesilastele kevadel lisasöödana suhkrusiirupit. Siiski on kevadine lisasöötmine pigem erakordne – siirupiga tuleb toetada neid peresid, kes on talvesööda ära tarbinud ja kes ilma mesiniku sekkumiseta sureksid. Sagedamini tuleb seda ette pikal ja jahedal kevadel. https://mesionhea.ee/paev-mesilaste-maailmas/

Veebruar

 Toimub rutiinne kontroll. Et närilised, nugis ei ole paha teinud. Nugisest lahti ei saa. Jahipoes müüakse lõhnatõrjet, mida peaks siis regulaarselt taru juures kasutama. Nugis võib kahjustada raame ka nende hoiukohas. Lektoril lammutas ära terve korpuse Karu rüüstab pigem aprillis ja septembris. 

Kas mesilastel on piisavalt süüa?  Kui tarus on mitu kaanetatud raami, siis ei pea KANDIT peale panema, sest mesilastel on toitu. Söödapuudusest võib märku anda ka see, kui mesilased on rahutud ja on raamide peale tulnud. Hästi talvitunud peret ei ole näha. Kui panna kõrv vastu raami ning koputada vastu raami, peaks mesilaste suminat korra kuulma, mis kohe ka vaibub Kandi on tahke sööt, mis sisaldab 4 osa tuhksuhkrut ja 1 osa vedelat mett, vajadusel lisatakse kuni 50 g vett. Võimalik valmistada ka kodusel teel. Algaja mesinik võiks igaks juhuks KANDI veebruari II poolel peale panna. Siin on erinevaid lähenemisi, see ergutab liigselt. Kui söödad sügisel piisavalt, siis ei pea KANDIT kevadel peale minema. Näljast annab märku, kui surnud mesilaste tagumikud on üleval ja ninad kärjes, isegi kui kõrval on mesi. Mesilased ei soo mett kõrvalt, sest peavad soojendama ja valvama hauet, mille kohal on nad kobaras koos. Mesitaru võib panna veidi ettepoole kaldu, see tagab parema õhuvahetuse ja motiveerib mesilasi sööma tipust mett (ei jää nälga). Eriti on see oluline Farrari raamidel.

Sööda olemasolu kontroll. Noaga sisse torgates 4 cm sügavusele mesilaste keskele, peaks noa ots mesiseks saama. Kui see nii ei ole, tuleks mesilastele anda lisasööta. Kui mesilased on kukkunud juba raamide vahele alla, siis 1 1le suhkrulahus vala mahakukkunud mesilastele ja päästa nii pere. Mida teha külmunud mesilastega? Näiteks kui ostad mesilasi, siis nad võivad toibuda neid sooja viies. 

Veebruari lõpus võiks hakata soojustust tarule peale panema. Pane paar ajalehte soojustusmati alla, et see koguks niiskust. Ajaleht läheb raamipulkade peale, otse pere peale ei panda. 

Mesilaste talvitumine ja söödakontroll https://youtu.be/BXLEzAvlOwA 

Varuemade talvitumine https://www.youtube.com/watch?v=oT0RUnfyuqc 

September

 Augustis alanud täiendussöötmine peab lõppema sept keskpaigaks. 

Soojustusmatid võtab lektor maha pärast sügist meevõttu septembris. See soodustab mesilaste talveks välistumist.  Mesilased tuleb sööta sügisel pigem üle. Tugevale perele annab  2 ämbrit siirupit/suhkrulahust. Lamavtarus saab aru kui nad on täis söödetud, kui mesilased hakkavad kärge tegema vahelaua taha.

Lamavtarus 7-8 raami jäta talvitumiseks või võib ka vähem. Suira raamid võib välja tõsta. Suiraraamid saab panna sügavkülma. Käevahel hõõrudes vaha sulab üles ja saab suira kätte saada. Suiraraamid (ideaalis kui nad on säilinud) võiks panna taru serve märtsis. Tavaliselt suir läheb hallitama. Lektor sulatab selle üles. 

Mesilaste haigused

 Ennetamine

Taru puhastamine ennetab puittarus haiguste levikut: Konkspeitliga tuleb puhastada, pese harja ja pesuseebiga taru puhtaks. Põleta 2 korda leeklampiga või kasuta Virkonessi. Üks nipp on piserdada veega taru enne põletamist, siis toimib ka aru desifintseerijana ja jõuab ka liistude vahele. Mesilased aja taru puhastamiseks ühele poolele ja eralda täpselt välja lõigatud vineeriga see osa ülejäänud tarust (üks pani veel märja riide vineeri peale tule vastu). Lennuava tuleb kinni panna. Kui üks taru pool on puhastatud, keeruta taru 180 kraadi peale ja aja mesilased puhastatud ossa ning teeb puhtaks ülejäänud taru osa. Lõpuks jääb lennuava uuesti õigesse suunda. Ka soodaga on taru pestud (raamipulki näiteks). 

Lest

Lesta kontrolli all hoidmiseks kasuta Biovitali (looduslik) juulikuus. Igakord, kui võtad mett välja, piserda seda mesilastele peale. Mesilased hakkavad pärast seda üksteist puhastama ja selle käigus puhastavad end ka lestadest. 

Nosematoos 

Kui on väga nõrk pere- mis teha? Mitte kunagi ei tohi nõrka peret liita tugeva perega. Nõrga pere probleemiseks võib olla haigus nosematoos. Nosematoos on täiskasvanud mesilaste seedetrakti haigus, mis põhjustab varakevadel kõhulahtisust. Kõhulahtisuse mustust on tarust näha. Haigus hävineb 70 kraadi juures. Igal kevadel tuleb selline pere ümber tõsta uude tarusse. Ka sügav külm hävitab selliseid haigusega raame. Kui raam ei paista läbi, on must, tuleks see üles sulatada. https://pta.agri.ee/mesilaste-haigused#nosematoos 

Ameerika haudme mädaniku 

Ameerika haudme mädaniku vastu aitab hele raam- must raam on selle haiguse põhjuseks. Selle haiguse tunneb ära, kui taru kaant avades pahaks läinud liha lõhna tuleb. Selline pere tuleb hävitada ja taru põletada. Seda ei saa enam päästa. Kui haigus on õrnalt sees, siis saab mitmekordse uuele raamile tõstmisega haigusest võitu. Haigus tõenäoliselt tuleb, kui mesilased käivad röövimas haiget taru. Puittarusid saab puhastada Virkonessiga (päris kallis). https://pta.agri.ee/mesilaste-haigused#ameerika-haudmemdan

Kui jõuluajal mesilaspere on käega katused soe 40 kraadi. Selle haigus nimi on NOSEMA. Sellist peret ei tohi samuti liita teiste peredega. Mesilased söövad end nälja piirini selle haiguse tulemuseni, sest haigusega toimetulekuks suurendavad nad hauet pidevalt.   

Perede kollaps. Võtad oktoobris taru lahti ja näed et ema on surnud. Varrolestaga https://pta.agri.ee/mesilaste-haigused#varroosvarroatoos kaasnevad viirushaigused. Üks sümptom on surnud mesilaste laibad, mille tiivad on laiali või katkised. Varrotoosi tõrjega tuleb sellist haigust ennetada. Kohe kui sügisel on mesi välja võetud, siis tuleb raviga alustada (omikrop aur või Dümooli topsid taru peale panna 10ks päevaks). 

Okt II pooles ja nov tilguta oblikhappe ja suhkrulahusega (1 kg suhkurt + 1 kg vett + 75 grammi oblikhapet). Doseerimine käib süstlaga ka taru põhjani (lektor kasutab automaatsüstalt). Seda sobib hästi teha 0 kraadi juures, siis on mesilased rahulikud.

Kui pere sügisel sülemleb, siis see lõhnab varratoosi järele. Ema sülemlemisel ei lenda minema ja on sellisel juhul tarust leitav.

November

 Okt II pooles ja nov tilgutab oblikhappe ja suhkrulahusega (1 kg suhkurt + 1 kg vett + 75 grammi oblikhapet). Doseerimine käib süstlaga ka taru põhjani (lektor kasutab automaatsüstalt). Seda sobib hästi teha 0 kraadi juures, siis on mesilased rahulikud.

Juuli

Lesta kontrolli all hoidmiseks kasutab Biovitali (looduslik) juulikuus. Igakord, kui võtad mett välja, piserda seda mesilastele peale. Mesilased hakkavad pärast seda üksteist puhastama ja selle käigus puhastavad end ka lestadest. 

Juuli lõpus tuleb jälgida, et emal on piisavalt munemisruumi.

Talvituma lähevad füsioloogiliselt noored mesilased, kes on munetud pärast 15. juulit. https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/T%C3%A4nap%C3%A4eva-Mesindus-2019.pdf

Märts

 Kui kevadel on raamid mett täis, mida siis sellega teha? Kaks raami võtab ära ja paneb nad kärjehoidlasse. Peale sorts äädikat ja peale kaas, et keegi sisse ei läheks. Äädikas on vajalik kärjekoi tõrjumiseks. Äädikat on vaja aeg-ajalt koi tõrjumiseks uuendada. 30% kallab korpuse peale sortsu äädikat. Äädikas hoiab eemal ka hiired ja rotid. Suvel tuleb äädikaga olla ettevaatlikum. Ta kasutab neid KANDI asemel. Mesilastaru, kus ei ole sööta sees. Paneb vist teiste kärgede peale põiki. Noaga tee paar kriipsu kattele, et mesilased saaksid meele ligi. Samuti kasutab neid raame idupere tegemiseks . Mesilased eelistavad KANDIle oma sööta. Kui juba saab väljast toituda, siis eelistatakse seda.

Uue mesilaspere loomine

 Pere laiendamisega tasub tegeleda, kui vaher õitseb. 

Korpustaru7 raami- aeg on teha mesilasepere pooleks. 3 raami hauet + 1 raam sööta KS + 1 kunstkärg. Ühe haudmeraami võrra tuleks uuele perele veel mesilasi juurde vanast tarust panna. See ennetab seda, et uuest majast ei lähe vanasse majja tagasi.

Keskpäeval raputatakse uuele perele hauderaamilt noori mesilasi uuele perele. Lahtist hauet mesilased ei jäta kunagi maha.

Vanas tarus 

Üks võimalus on vana ema jätte uude majja. Kui tahta tõugu parandada, tuleb võtta regulaarselt emakupud ära ja tuua uus emamesilane. Pere ei pruugi uut ja teistsugust ema vastu võtta. 42 päeva pärast mesilased lepivad uue emaga. Lektor teeb ise uus emasid, eriti kui on rahul ema omadustega. 12 päeval lõikab kupud välja ja paneb need lokirullide sisse. Ühe emakupu jätab uude tarusse. Kui see uus ema on koorunud, paneb ema paarumistarusse ja võtab peoga lesed samast perest.  Aeg ajalt üle mõne aasta tuleb sisse tõug uue ema näol uuesti, tõutunnuste tugevdamiseks. Kui mõni pere on kuri või nõrk, tuleb emamesilane ära vahetada. 10st emamesilasest 1 on ülihea, 2 head, mõned keskmised ja ülejäänud ei kõlba kuhugi. 

Kui lesepere ei võta uut ema vastu, siis aitab vana emakuppude ära murdmine ja vana ema tapmine ning uuest perest emakuppude tõstmine raamil sellesse perre. 4 päeva peab ootama. Vana ema tuleb uusi kuppe uudistama ja nii saab ta kätte. Ema hakkab tarus jalutama, kui tal ei ole munemisruumi. Töölismesilased puhastavad kärjed enne ema mesilase munemist, seda on silmaga näha. Pärast paarumislendu hakkab emane munema 10 päeva pärast. 

Oktoober, november

 Okt lõpp-nov algus

VARROOSI TÕRJE

Peab kestma vähemalt terve haudmetsükli. Alustada tuleb kohe peale meevõttu. Variandid:

1. Karm tõrje.

A. Oblikhappe tilgutamine või aur 6-7 päevaste vahedega 4x

B. Sipelghappe lapid 2x kahenädalase vahega.

2. Kombineeritud pehmem.

Happed kahjustavad ka hauet, sellepärast võiks kombineerida tümooliga. Kohe peale meevõttu oblik-või sipelghape, seejärel sõltuvalt raviskeemist tümool 1-2 korda.

3. Beevital – võib-olla, aga see on siiski täiendav tõrje. Põhitõrjet tuleb teha hapetega.

4. Ribad - ei ole usaldusväärne. Kui kasutad, siis tuleb kindlasti monitoorida.

Igal juhul on kohustuslik lisaks hilissügisene oblikhappe suhkrulahuse tilgutamine.

Taru soojastamine

• Mesilaspere talveks mitte sisse pakkida! Pesa peab olema jahe ja kuiv. Soe ja niiske mõjub talvitumisele väga halvasti.
• Vahelauad tõsta 2cm põrandast lahti. Küljematte talve esimesel poolel ei kasuta. Peale tuleks panna ainult kerge soojustus, nt 2x tekk, 1x tuuletõkkeplaat vms. PESA TULEB MAHA JAHUTADA!
• Korralik soojustus ja küljematid tuleb panna veebr. lõpupoole. Kuni selle ajani peaks soojustus olema

Allikas: https://drive.google.com/file/d/1UZ6iaq89Qmu6qgqt0r51ai5CIYHcic7X/view

Augusti II pool

Vastu sügist tuleb korpused maha võtta, et katuse saab korralikult kinni panna. Niikaua kui korje kestab võib korpuseid panna.

Vargus hakkab peale, kui väljas enam korjet ei ole. Augustis toimub see. Mesilaste söötmine võimendab seda röövimist veelgi. Siibrid tuleb röövimise ennetamiseks kinni panna. Salvrätikaga saab näiteks avad nii täis panna, et ainult üks mesilane mahub sisse. Talvitumise ajaks, kui söötmine on lõpetatud (septembri keskpaigaks), tuleb lennuavad ja siibrid lahti uuesti teha. Augusti mesilane on suurem, sest peab elama kevadeni. 

Sulata pruunid ja mustad kärjed, heledad lähevad säilitamisele. Kärgede sulatamine https://www.youtube.com/watch?v=VpyWUiC0R5g. Suira kärjed võib säilitada ja kevadel peredele anda.  Vahasulataja võib rentida https://www.poltsamaamesi.eu/mesindusseadmete-rent/. On olemas päisese jõul töötav sulati. 

Suve jooksul ülesehitatud tühjad kärjed vii hoidlasse, et varakevadel esimestena nendega peret laiendada (kärjepõhjasid ei jõua mesilased varakevadel üles ehitada). Selliseid kärgi peaks olema talve kärgede arvu jagu. 

Kärgede sorteerimine https://www.mesinikud.ee/MPvoldikud/mesilasvaha_ja_karjemajandus_2016.pdf

Talvemesilane munetakse ca 20.07 - 25.08. Peale seda ei ole ema munemine soovitav. Hiline haue on mesilasperele koormaks. PS. Minimaalselt on hauet niikuinii, isegi talvel. Ema munemist saab stimuleerida söötmisega väikeste portsjonide kaupa, nt 3-5L kaupa mõnepäevaste vahega.

• Munemist saab piirata suure söödakoguse andmisega korraga nii, et kõik raamid saavad siirupit täis. Samuti pesa jahutamisega. Soojustus pealt maha!
• Hiline haue peres kulutab kordades rohkem sööta kui jahe pesa! Kuna haue on keskel, siis sinna moodustub ka kobar. Haudme kohalt süüakse kiiresti ära päris palju mett. Talve lõpupoole on kobara kohalt mesi otsas, kobar on jõudnud üles ja pere sureb nälga. Hoolimata sellest, et kõrval on meeraamid täis.
• Kui korjet ei ole, siis ema muneb väga vähe. Meil on aga vaja, et ema muneks augustis täiega. Seda saab stimuleerida söötmisega.
• Suhkusiirupi ümbertöötamine kulutab mesilast. Augustis on veel palju mesilasi, kelle elukaar lõpeb niikuinii hiljemalt talve alguses. Kasutagem neid siirupivabrikus.

Allikas: https://drive.google.com/file/d/1UZ6iaq89Qmu6qgqt0r51ai5CIYHcic7X/view 

Jaanuar

 https://media.voog.com/0000/0045/5838/files/Soovitatavad%20tegevused%20mesinikule%20%20jaanuaris-soovitab%20Antu%20Rohtla.pdf

Sülemlemise ennetamine

 Laiendamine tuleb teha õigeaegselt. Kõige äärmisteks kärgedeks pane ülesehitamata kärjed. Kui mesilased hakkavad sinna minema, siis on see märk laiendamise vajadusest. Sülemlemine tekib korje pausi. Kui ruumi on ja on ka korje, siis mesilased ei sülemle. 

Sülemlemist saab ennetada: ei paljunda peresid, mis sülemlevad. Vanasti peresid ei poolitatud või kasutati sülemlemist. Näiteks Krain. Laiendamine tuleb teha õigeaegselt. Kõige äärmisteks kärgedeks pane ülesehitamata kärjed. Kui mesilased hakkavad sinna minema, siis on see märk laiendamise vajadusest. Sülemlemine tekib korje pausi. Kui korje lõpeb on üks nipp panna 1 kg suhkrut peale- sellega antakse töömesilastele tööd (peavad vett suhkru sulatamiseks tarusse tassima).  

Kui pere sülemleb end tühjaks ja ei ole enam piisavalt mesilasi kvaliteetse mee tegemiseks suure korje ajal. Kui selline kärk jätta seisma hakkab see kaant maha viskama. Mesi läheb pärast kaanetamist käärima, sest mees on liiga suur niiskus.

Sülemlemise ennetamiseks peab olema piisavalt ka tarus ruumi. Kui ruumi on ja on ka korje, siis mesilased ei sülemle. Pärast õunapuude õitsemist kõvasti enne jaanipäeva tekib korjes paus. Võilill lõpetab korje. Siis tõmmatakse sülemlemine käima. Ema teeb mesilasema kupud. Kui näed, et emakuppu on munetud, siis ainuke variant on ema eristamine põhiperest. Sülemlemise ennetamiseks tuleb ema eraldada põhiperest. Tarusse pannakse kinnine vahesein. Ema tõsta koos 1 haudme ja 1 kunstkärje ja 1 söödaraamiga teisele poole vaheseina. Selline olukord annab emale signaali, et ta on sülemlenud. Emakupud võta raamidelt maha mõlemalt poolelt. Pärast seda on aega 12 päeva. Tavaliselt 11. päeval on koorunud uued emamesilased ja need kokku kogudes saad nendega peresid paljundada. Kui aga mitte, siis jäta alles ainult 1 emakupp ja pane see n.ö lokirulli. Pane see magasini peale. Ema magasini peal eristab emalõhna ilma emata poolele ja mesilased on rahulikud. Kui nüüd hakkab uuesti peakorje, siis sobib pere uuesti liita : nihuta vaheseina, võta ema lokirulliga tarust ära ja lase pered kokku. 

Eraldatud olukord võib kesta ka igavesti, kui jätta alles ka üks uus mesilaskupp. 

Sülemlemise poolt ja vastu

Kui mesinik märkab peres sülemlemismeeleolu tekkimist ja leiame esimestest emakuppudest ka munad, tuleb ema üles otsida ja paigutada mõne haudmeraami ja noorte mesilastega teise tarru, ning soovi korral kasutada seda peret abiperena, kui ei soovita mesilat laiendada. Tegemist on ju väga hea emaga, kes suutis nii palju muneda, et peres tekkis sülemlemismeeleolu juba maikuus. Ilmtingimata tuleb ema perest eemaldada esimesel võimalusel, sest siis kui pesas on juba kaanetatud emakupp on ema väga raske tabada, sest ta on läbi teinud "kaalujälgimise" ja muutunud väikeseks ning vilkaks. Teiseks toimub peres ema uuendamine ja kolmandaks, kui noore ema munemahakkamine langeb kokku peakorje algusega, üllatab pere meid suure meesaagiga, sest vastmunemahakanud emaga pere töövõime on katseandmete põhjal kaks kuni isegi neli korda suurem võrreldes peredega, kus ei tomunud loomulikul teel ema uuendamist https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23969001/mesilaste-sulemlemine-kasulik-voi-kahjulik

Pere, kust ema on eemaldatud, vaadatakse läbi ja eemaldatakse kõik liigsed emakupud, jättes alles vaid ühe (soovitatavalt esimese, kõige vanema). Kui soovitakse kindluse mõttes jätta kaks emakuppu, tuleb teine hiljem ikkagi puuristada, et vältida teise sülemi tulekut.

Kui pere sügisel sülemleb, siis see lõhnab varratoosi järele. Ema sülemlemisel ei lenda minema ja on sellisel juhul tarust leitav. Kui sülemlemine tekib, siis on lahenduseks see kinni püüda. Kui välja lendab üks sülem, ei ole probleem. Aga järgmistel kordadel jääb allesjäänud pere nõrgaks. Kui ema teeb kolm kuppu, on see hea mesilaste liin, mida tasub edasi pidada. Buckil on pere areng aeglasem kui itaallasel ja krainil. See hoiab sülemlemist tagasi. Kupp lõigatakse raami seest välja kolmnurgana. Variant on ka ühes tarus kahte pere pidada, kui ema alles jätta. Ema kupu olemasolu rahustab mesilasi ja hoiab neid töös. Tähtis on et kaks ema kokku ei puutuks. 

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23969001/mesilaste-sulemlemine-kasulik-voi-kahjulik

Vaha sulatamine ja raamide deso

 Eesti kärjepõhi     238x390mm 12-12.5 lehte kilos

Vajamineva käibevaha kogust arvestatakse ca 2 kg kärjepõhja (25 arvestuslikku eesti pearuumi raami) ühe talvituma mineva mesilapere kohta. 

Kasutusel on kaks mõistet: mesilasvahast kärjepõhi ja kunstkärg. Nimetus kajastab ainet, millest toode on valmistatud.

• Mesilasvahast kärjepõhi sisaldab ainult looduslikku, mesilaste poolt toodetud vaha.
• Kunstkärje puhul on tegemist kärjepõhjaga, mille koostises võib olla kunstlikke ballastaineid. Siis alla kuuluvad ka plastikust ja PVCkilest valmistatud kärjepõhjad, mis kaetakse enne kasutamist õhukese vahakihiga.

Enne sulatamist lasta kärjed mesilastel lakkuda meest puhtaks. Mesilased saavad umbes 200 g mett Sulatusel vahakadu väiksem. Võimalusel on mõttekas suir eraldada https://www.metsamesi.ee/mesinikule/sugis/#suir, https://mesilind.ee/blogi/suira-kogumine-blog.

Sulatage vaha vaiksel tulel, riisuge hall vaht.

Tüüpilised vead vaha sulatusel:

• Vaha küll kätte saadud, kuid ümber sulatamatta.
• Vaha värv hall või väga tume.
• Vaha kettal on erinevad kihid.
• Vahaketas altpoolt ebaühtlane.
• Vahaketas kraapimata.

Pärast kärjeraamide aurutamist, tuleks raamid puhastada seebikivis. Selleks seo omavahel kokku ?? raami. Seebikivi, mis on veega kokku puutunud on söövitava toimega. Kanna kummikindaid, maski ja kaitseprille. Vaata videot. Keeda 3 minti. Keeta 4-10% seebikivilahuses. Esimene loputus äädikavees.Järgmised loputused külmas vees. Videos: raamid tuleb pärast seda kohe (soovitavalt kuuma) veega ära loputada.Seebikivi saad neutraliseerida äädikhappega, et see pärast maha valada. 

Kaanetisvaha tehakse Uniwax video põhjal eraldi. Kaanetisvahast teoreetiliselt saaks kätte ka lisaks vahale mee. Kaanetised. Enne sulatust likku panna ja vesi ära kurnata. 

Vahast ülejäägi, saab segada saepuruga ning peenramaal ära kasutada.  

Pärast raamide puhastust märgi raamile peale aasta. Et möödunud talvel kasutatud raam ei läheks tarusse järgmisel talvel. Miks? See on vajalik haiguste vastu.  

• Õppevideo https://www.pikk.ee/videovaljaanne-vaha-sulatamine-pesu-ja-deso/
• Näide isetetehtud sulatajast video https://www.youtube.com/watch?v=BJt72Z8GNKc 
• Video Uniwax masinast:https://www.youtube.com/watch?v=H6WRVPwV3_w
• Õpetus: https://juhendaja.ee/kargedest-mesilasvahani-puhastamisopetus/
• Vahasulatajad https://mesinduspood.ee/ee/mesilasvaha-kaitlus/vahasulatajad
• Voldik https://www.mesinikud.ee/MPvoldikud/mesilasvaha_ja_karjemajandus_2016.pdf

Emamesilase olemasolu kindlakstegemine

Ema olemasolu peres saab määrata kontrollkärje abil. Peresse antakse teisest perest võetud haudmekärg, milles on peamiselt äsja munetud munad. Kui kahe päeva pärast on töölishaudmele ehitatud ase-emakupud, siis selles peres ema ei ole.

Ema olemasolu peres saab hinnata ka kaudselt. Mesilasema puudumisel on mesilased ärritunud, nad sumisevad valjult ja liiguvad rahutult ringi.

Taru talveks valmistamine pärast augusti meevõttu

 Kokkuvõte:

1. meekärg
2. suirakärg
3. haue 
4. haue 
5. haue 
6. haue 
7. suirakärg
8. meekärg

Talvel säilitamiseks ja kevadel söötmiseks 2 kärge (suir, mesi)

Talvepesa kärgede arv sõltub pere suurusest. Pere suuruse saab kindlaks teha, kui lugeda viimasel meevõtul , mitu raami on hauet ja liita juurde veel 1 raam. Näide: kui 15. augustil on peres 6 raamitäit hauet (Langstroth, Eesti raam), tuleks mesilaspere panna talvituma 7 raamile, sest täpselt nii palju jääb mesilasi talvituma.

Talvepessa võib jätta 1–2 suiraga raami. Need võiksid olla eelviimasteks kärgedeks kohe kattekärgede kõrval. Sügisel kasutavad mesilased suurema osa suirast haudme üleskasvatamiseks ja söödakärgede kaanetamiseks ära. Kui panna suiraraam keskele, võib see pere keskelt n.-ö. poolitada, pere võib jääda talvel ühele või teise poolele ja surra nälga, kuigi teisel pool on sööta küll.

Talvepessa jäetud kärjed peaksid olema terved, ilma aukude ja sopistusteta. Kärjes peaks olema või- malikult palju tööliskanne, et mesilaspere ei peaks kevadel varakult leskede üleskasvatamiseks ener- giat raiskama – siis on vaja hoopis töömesilasi. Ideaalsed on samal aastal kärjepõhjadest üles ehitatud kärjed. Nii on mesilastel talvepesas uued kärjed, vanemad võtab mesinik mee või suiraga välja. Vanemad kärjed on vurritamisele ka vastupidavamad.

Lamavtarus tuleb talvepesa moodustada lennuava juurde.

Mesilaste söötmine

Lamavtarus tasub sööta algul 4 liitri kaupa (nii suur on standardne raamsöödanõu) ja teisel korral 10-päevaste vahedega 8 liitri kaupa või 5-päevaste vahedega.4 liitri kaupa.

Allikad: Tänapäeva mesindus https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/T%C3%A4nap%C3%A4eva-Mesindus-2019.pdf

Sügisene täiendussöötmine ja varroositõrje

Ühele norm suurusega perele arvestatatakse 22 kg kuivsuhkrut. Talvesöödaks antakse vähemalt 60% suhkrusisaldusega täiendussööta, mis saadakse 3 kg suhkru ja kahe liitri vee kokkusegamisel. 

Lamavtarus tasub sööta algul 4 liitri kaupa (nii suur on standardne raamsöödanõu) ja teisel korral 10-päevaste vahedega 8 liitri kaupa või 5-päevaste vahedega.4 liitri kaupa.

Oblikhappe kasutamisel valmista 3,2%-line lahus (1 l vett, 1 kg suhkrut ja 75 g oblikhapet). Ühele kärjetänavale tilgutatakse 4−5 ml lahust. Oblikhappe käitlemisel on kasutajal kohustuslik kasutada kaitsekindaid, kaitseprille ning hingamismaski alates klassist FFP 3.

Oblikhappe tilgutamist tehakse lahusega, milles on 75 grammi oblikhappepulbrit + 1kg suhkrut ja 1 liiter keedetud vett. Esiteks segatakse kuuma vee hulka suhkur ja siis hape. Lahust ei tohi keeta ega kuumutada. Kuumas inventeerib hape suhkrut , moodustades HMF-i , mis on mesilastele ohtlik. Lahus ei säili soojas mitmeid päevi, hea on see kohe ära kasutada. Lahust tilgutatakse 4ml ühe mesilasi täis kärjetänava kohta ehk 20-40 ml pere kohta. Eriti tugevale kahe korpuselisele perele võib doseerida max 50ml lahust. Kindlasti peaks mesinik oblikhappe lahuse tilgutamisel kasutama maski ja kummikindaid.

Pritsimiseks kasuta 2,1–2,3% oblikhappe veelahust. Selleks 1 le keedetud veele lisa 30gr oblikhapet. 

• 30 g kristallilist oblikhapet
• 1 l vett (soovitavalt keedetud ja jahutatud)

Ühe mesitarule tilgutamiseks 0,2 l vett + 0,2 kg suhkrut+ 15 gr oblikhapet.

Ravimine

Ravilahust pihustatakse käsipihusti abil pesaruumist välja tõstetud

kärgedel olevatele mesilastele, kärje kummalegi küljele 3–4 ml.

Kasutatakse mais-juunis, ka septembri lõpus kunstperede ja sülemite raviks.

Allikad:

• https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/A2-4-Oblikhape.pdf
• https://www.mesinikud.ee/MPvoldikud/varroatoosi_ja_kaasnevate_mesilashaiguste_torje_2015.pdf

Viimase meevõtu ja pesa koondmise kokkuvõte

 

1. pane röövimise vältimiseks kinni lennuavad
2. vali talvepessa jätmiseks terved eelstatavalt sellel aastal ülesehitatud just tööliskannudega kärjed
3. Keskmise suurusega perele 8 peret. Või siis arvestus X arv hauderaam+ 1:
1. suirakärg
2. meekärg
3. meekärg
4. meekärg
5. meekärg
6. meekärg
7. meekärg
8. suirakärg
4. Vali välja 1 sööda ja 1 meekärg ületalve hoidmiseks
5. Piserda mesilasi oblikhappega
6. Anna lisasööt

Poleerimisvaha tegemine

 Kuidas mesilasvahast puidu, metalli ning muude pindade jaoks sobivat poleervaha valmistada.

Poleervaha kokkusegamiseks läheb lisaks mesilasvahale vaja linaseemneõli. Esmalt tuleb vaha vesivannil uuesti üles sulatada ning seejärel tuleb kokku segada üks osa vaha ja neli osa külmpressitud linaseemneõli. Segu tuleb aeglaselt kuumutada, kuniks vaha ja õli on täielikult segunenud. Seejärel võib poleervaha topsi(desse) jahtuma valada. Tahkeks tõmbunud poleervaha võib kasutada mis tahes tööprojektide juures.

Kanarbikumee vurritamine

 Sitkemat mett on radiaalvurriga kärgedest üpris raske kätte saada, samuti võib probleemseks osutuda rohke suiraga kärgede vurritamine – heledamad kärjed kipuvad purunema. Seega on igasugust mett, sealhulgas ka kanarbikumett võimalik käidelda horidiaalvurriga. Pealegi on veidi küsitav, kas väiksema mesila korral investeering suure tootlikkusega radiaalvurri ikka ära tasub.Võimalusel oleks hea kärjed vurritada kohe peale tarust väljavõtmist, siis on mesi veel soe ja tuleb kergemini välja. Koguneb aga kärgi palju või pole mahti kohe vurritama hakata, tuleks neid enne vurri panekut kümmekond tundi soojas ruumis hoida. Eriti oluline on soojendamine sitkemate meeliikide, nagu kanarbiku- või lehemee puhul, sel juhul peaks kärjed soojendama üles 32-33 kraadini. Praktilised kogemused näitavad, et madalamal temperatuuril ei taha mesi hästi välja tulla, juba 35 kraadini soojendatud kärjed on aga sedavõrd pehmed, et kipuvad vurris lömastuma ja mesi jääb ikka kätte saamata. Ka vurritusruum võiks olla soe, kanarbikumee vurritamisel tasuks temperatuur hoida isegi 25-26 kraadi juures. Kui vurriruumi sedavõrd soojaks kütmine on raskendatud, võib vurri kaane külge kinnitada soojapuhuri või juuste kuivatamiseks mõeldud fööni. Siinjuures tuleks jälgida, et temperatuur vurris sees üle 30-35 kraadi ei tõuseks, vastasel juhul on kärgede purunemine, eriti heledate ja pooltühjade puhul garanteeritud.

Allikas: https://www.metsamesi.ee/mesinikule/sugis/ 

Suira kättesaamine ja hoiustamine

 Suir on kõrge toiteväärtusega, üldtugevdav ning sisaldab mitmeid organismile vajalikke aineid. Suira võib pidada õietolmu konsentreeritud vormiks.

Suiras on palju vitamiine (B1, B2, B3, B5, B6, E, C, P, D ja K), makro- ja mikroelemente (kaalium, magneesium, fosfor, raud, vask, tsink, kroom, jood, koobalt jt), asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid (oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid), fermente, looduslikke antibiootikume, antioksüdante, hormoone ja teisi bioaktiivseid aineid.

Peale vurritamist kärgede sorteerimine

• Tumedad suirakärjed sorteerida eraldi välja
• Heledad suirakärjed jätta alles järgmiseks hooajaks
• Väga vähese suiraga tumedad kärjed lähevad sulatusse

Suirakärgede hoiustamine

• Jahedas, soovitavalt alla 10 kraadi
• Kuivas, õhuniiskus soovitavalt alla 60%
• Närilistele kättesaamatus kohas
• Kärgi ei tohi hoida keldris
• Koide peletamiseks ei tohi kasutada äädikat, suirale jääb äädika lõhn juurde

Kuidas suira kätte saada?

• Ükshaaval nokkides kärjekannust
• Külmunud suirakärje mehaaniline lõhkumine

Enne suirakärje lõikamist

• Tuleb jälgida, et ei oleks hauet ja mett
• Ei oleks kärjekoid, koi võrke ja kookonit
• Suir ei oleks hallitanud
• Suiralest ei ole kahjustanud suira

Kärje lõhkumine

• Suirakärg murtakse või lõigatakse traatide vahelt raamist välja
• Murdmisel säästame traate ja suiratomp jääb terveks
• Kärjetükid kotiga sügavkülmikusse 24 tunniks

Suira lõhkumine

• Külm muudab vaha rabedaks
• suirakärge tuleb lõhkuda, et suiratombu küljest tuleks lahti
• nukukest ja vaha
• Liigsel lõhkumisel kaotame palju suira, kuid tulemus on parem (nukukestad saame eemaldatud)

Suirapuru sõelumine

• Suurema silmaga sõel, kust mahub ainult 1 suiratomp läbi. Lõhkumata tombud jäävad sõela peale, need saab hiljem uuesti purustada
• Emalahutusvõre, puhas suir jääb võre peale, peenemad osakesed kukuvad läbi.
• Peenema suira kätte saamiseks kasutada sõela 2x2mm

Suira kuivatamine

• Toores, pehme(iiris), krõmpsuv
• Õietolmukuivatis 1-2 päeva 40 kraadi juures
• Restidel õhuke kiht 1cm
• Põrandaküttel, ahju otsas jne.

Suira säilitamine

• Kuiva suira säilitamine hermeetiliselt suletud anumas
• Jahe ruum
• Toore suira säilitamine ainult sügavkülmikus

https://maaelu.postimees.ee/3579291/suir-ehk-mesilaste-leib-varustab-ka-inimest-vaart-toitainetega

Suira käitlemine https://mesindusprogramm.eu/wp-content/uploads/2020/04/Tarmo-Teetlok-Suira-K%C3%A4itlemine-14.11.17-Tallinn.pdf

Suira kasutamine söögiks

 Milleks suir hea on https://www.remedyway.ee/blog/mesindussaaduste-ravivad-omadused/#.Y107fXZBybg ?

Retseptid:

• Huvi võivad pakkuda ka Soomes katsetatud kaks retsepti suira toime tõhustamiseks koos teiste mesindussaadustega. Selleks segatakse 4 osa piiritust ja 1 osa suira ning jäetakse 8-ks päevaks pimedasse seisma, vahete- vahel segades ja loksutades. Seejärel lahus kurnatakse. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23960821/kas-suira-saab-valmistada
• Et suir toimiks raviva ja tervendavana, tuleb seda tarbida meega segatuna ning mäluda võimalikult kaua. Vett ei tohi peale juua! Soovitatav annus on 1–1,5 tl (6–9 g) kolm korda päevas 20 minutit enne sööki. Sel juhul hakkab tervendav toime ilmnema juba esimese ööpäeva jooksul ning jõud tuleb organismi tagasi kahe-kolme päeva pärast.

Soovituslik kirjandus

• Käsiraamat_Tänapäeva mesindus_ 2019 (350 lk.
• Valmar Lutsar, Andres Tamla_Mesilaspere hooldamine_2019 (94 lk.)
• Marje Riis_Mesiniku aabits_ 2013 (175 lk) 
• Jaak Riis_Mesinduse oskussõnastik _2014, 2018
• Mesilasvaha ja kärjemajandus_ Eesti Mesinike Liit 2017, 2019 
• Aivo Sildnik_Abiks alustavale mesinikule_ 2016
• Antu Rohtla_Mesiniku abiline_2014
• Anna Aunap_Mesiniku meelespea: mee kvaliteet_2014, 2019 
• Marje Riis ja Reet Karise_Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmeldamine mesilaste abil_2015, 2019
• Arvi Raie_Mesila hügieen ja mesilashaiguste vältimine“_2019  Antu Rohtla_Kevad mesilas_2007
• Antu Rohtla_Suvi mesilas_2007
• Antu Rohtla_Mesilaspere aastaring algab augustis_2007 

Lisaks soovituslik kirjandus: 

• Praktiline mesindus I osa (Tõlge soome keelest 2008, 219 lk) 
• Krista Kivisalu. Meie mesilased_2020 
•  Ingemar Fries&Preben Kristiansen_Mesilaste haigused, parasiidid kahjurid (Tõlge rootsi keelest 2015) 
• Varroos, turvaline strateegia (tõlge taani keelest) _ 2019 
• A.Raie_Ameerika haudmemädanik_2009 
• Henrik Hansen_Mesilaste haudmehaigused_2011 
• A.Lauge_Mesilasperede tegemine ja emade kasvatamine_2019 
• Kalle Toomemaa_Mesilasperede talvitumine_2018 
• T.Tammet _ Eesti meeraamat_2007 (131 lk) 
• Antu Rohtla _Teeme ise taru_2013 (92 lk) 
• DVD film_ Mesilasemade kasvatamine_2014 
• DVD film_Kvaliteetse mee tootmine ja turundamine_2015 
• DVD film_Varroatoos_2016

Koolituskava https://www.mesinikeliit.ee/failid/koolituskeskus/Oppekava_2023.pdf 

Kärgede sorteerimine ja sulatamine

 

Kärgede vananemine

taruvaiguga poleerimine

haudmetegevus

Kärgede sorteerimine

• haudme all mitte olnud kärjed
• heledad haudme all olnud kärjed
• tumedad haudme all olnud kärjed
• suirakärjed
• meekärjed

Sulatamisele kuuluvad kärjed

• talvepesas olnud kärjed;
• tumepruunid kuni mustad kärjed;
• paljude lesekannudega kärjed, olenemata nende värvusest;
• vurritamisel purunenud kärjed;
• üleliigsed või hallitama läinud suirakärjed;
• üle-aasta seisnud kärjed, milles on tegutsenud kärjekoi või suirakoi.

Kärgede sulatamisest https://drive.google.com/file/d/1eUl7KjHE16CojrF-QO03PS4ZRRwp9WeX/view

https://www.mesinikud.ee/MPvoldikud/mesilasvaha_ja_karjemajandus_2016.pdf

Kärjed ja kannud

Kattekärjed: mee- või söödakärjed

Suirakärjed: mesi + suir

Haudmekärjed

• avashaudmekärjed
• kinnishaudmekärjed
• segahaudmekärjed
• ainult munadega kärjed (munaraam)

Kannud

Tööliskannud

• läbimõõt 5,4   kõrgus 11-12 mm

Lesekannud

• läbimõõt 7,0  kõrgus 13-16 mm

Äärekannud

Üleminekukannud

Emakupud

• sülemikupud  läbimõõt 8-10mm  kõrgus 20-25 mm

Aseemakupud 

Lamavtaru

Lamavtarudest on enimlevinud eesti 22-raamiline taru, mille pesaruumi mõõt on 870 x 428 x 300 mm. Pesa suuruse reguleerimiseks  ja fikseerimiseks kasutatakse kahte liigutatavat vahelauda mõõduga

426 x 290 x 12−20 mm, pere poolitamisel ka kolmandat, põhjani ulatavat vahelauda mõõduga 426 x 300 x 12−20 mm. Lamavtarul on kaks lennuava. Suur lennuava (300 x 15 mm) paikneb taru esiseinas, väike lennuava (120 x 15 mm) taru tagaseinas. Lamavtarus kasutatakse kahesuguseid kärjeraame: pesa- ja magasiniraame. Raamivahede fikseerimiseks kasutatakse vaheliiste.

Pesaraam

Lamavtarus kasutatav eesti raam, mille välismõõt on 414 x 277 mm.

Magasiniraam

Lamavtarus kasutatav pooleraamiline magasin (sisemõõt 375 x428 x 137 mm, välismõõt 414 x 137 mm), mis pannakse pesaruumi suurendamiseks raamide peale ja mis mahutab 10 magasiniraami. Kasutatakse ka 8- ja 12-raamilisi magasine.

Pere laiendamine

Laiendamine tuleb teha õigeaegselt, siis see ennetab sülemlemist. Samas varakevadel peaks vältima liiga suurt või varast laiendamist. Esimene laiendamine peaks olema 3-4 nädalat pärast puhastuslendu, kui esimesed kevadel munetud mesilased hakkavad kooruma (Tänapäeva mesindus). Õige aeg laiendamiseks on , kui mesilased enam-vähem katavad kõik kärjetänavad. Soovitav on hoida varuks vähemalt 10 ülesehitatud pesakärge pere kohta, et nendega kevadel pesaruumi laiendada ja et mesilastel oleks peakorje ajal koht, kuhu mett korjata.

Kõige äärmisteks kärgedeks pane varakevadel ülesehitatud kärjed kevade lõpust alates ülesehitamata kärjed. Kui mesilased hakkavad sinna minema, siis on see märk laiendamise vajadusest.  2 raami peaks olema tagavaraks, et ema võtaks munemist tõsiselt.

Laiendamisel liiguvad talvekärjed lennuavast kaugemale nii, et emamesilane jääb koos uute kärgedega lennuava poolsesse otsa. Laiendamiseks lisa kärjepõhjad kattekärgede ja haudme vahele. 

Allikas: Valmar Lutsar https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2020/02/Mesilasperede-laiendamine-2.pdf

Küsimused, millele otsin vastus

•  kas meekärgede säilitamiseks sobib tühi taru ka suvel? Keegi ei tule röövima? https://minumesimumm.blogspot.com/2023/05/meekargede-hoiustamine.html
• Kui on korjes paus ja mesilased ei ehita üles ka kärge, kas siis on ema munemise soodustamiseks mõttekas kasutada ülesehitatud kärge?
• Miks räägitakse pesaraamidest ja magasiniraamedest lamavtaru puhul. Need on ju samad?

Kärgede hoiustamine

Kärgede säilitamine ületalve

• jahe kuiv ruum (alla 8° temp)
• kärgede vahe 1-2 cm
• Kahjurid ja  tõrje
• kärjekoi - äädikhape
• hiired - mürk, lõks

Meekärgede hoiustamine

Kui kevadel on raamid mett täis, mida siis sellega teha? Kaks raami võtab ära ja paneb nad kärjehoidlasse. Peale sorts äädikat ja peale kaas, et keegi sisse ei läheks. Äädikas on vajalik kärjekoi tõrjumiseks. Äädikat on vaja aeg-ajalt koi tõrjumiseks uuendada. 30% kallab korpuse peale sortsu äädikat. Äädikas hoiab eemal ka hiired ja rotid. Suvel tuleb äädikaga olla ettevaatlikum. Korpust VIST hoiab tühjas mesitarus... .

Säilitatavaid kärgi saab kasutada idupere tegemisel. 

Täiendussöötmine

Söödakärge antakse kevadel ainult PÄRAST puhastuslendu. Mesilased eelistavad KANDIle oma sööta. Kui juba saab väljast toituda, siis eelistatakse seda.

Arvestatakse üks söödakärg ühe nädala kohta. Söödakärje kaanetist tuleks avada, et mesilased paremini pääseksid sööma. Söörakärje kasutamisel võib levitada perede vahel viirushaigusi (meega ameerika haudemädanikku, suiraga euroopa haudemädanikku + viirus- ja seenhaigused).

Esimene laiendus

 ... kuuendal päeval 01.05. Üks kärjepõhi haudme laienduseks, teine äärde. Paremal äärimises kärjes oli veidi mett. Lisasin selle ette ühe söödakärje. Hauet soosisid soojad päevad aprilli keskel. Pärast meile jõudmist läksid ilmas püsivalt jahedaks. Võtsin ära küljesoojustuse ja asendasin ajalehe kilega.